Concorde XAL ja Navision Financials’i võrdlus
praktilise kasutaja seisukohast
märts 2000

MOODULID

Pearaamat

Pearaamatud on üsna sama info sisestamise võimsusega. Navisionil on analüüsi ja ülevaate osas palju suurem võimsus. Navisionil lisaks võimalus kasutada ka pearaamatu summade jaoks valuuta mõistet seoses teise aruandevaluutaga. Navisionis pangakontode kirjeldamise võimalus, mis XAL-il puudub.

Kõikvõimalikud ülevaated perioodide summadest Navisionis palju lihtsamalt saadavad ja ülevaatlikumad. Kannete ”jälitamine” Navisioni loomulik osa, XALis üsna tülikas või kohati lausa võimatu.

Automaatselt tekkivate konteeringute seadistus on Navisionis paindlikum kui XAL-il. XALis on see ühetasemeline (ainult grupiga määratud), Navisionil kahe (äri- ja tooterühm) või koguni kolmemõõtmeline (+ majandustegevus) + kahemõõtmeline käibemaksu automaatne arvestus ja konterimine.

Eelarvete sisestamise võimalus on mõlemas süsteemis võrdne, kuid Navisionis on see jällegi ülevaatlikum ja lihtsamini mõistetav.

Navisioni pearaamatu põhjal tehtud aruannete kirjeldamine on mitu korda lihtsam, kui XALis ja käivitada saab neid Navisionis nii samuti kui iga teist aruannet, kuid XALis on nende jaoks erinevad reeglid.

Ostu- ja müügireskontra

Klientide ja hankijate põhiandmete sisestamine on sarnane, kuid Navisionil on oma Windowsi päritolu tõttu täiendavad võimalused Internetis ja e-mailis. Navisionis on võimalik siduda kliente ja hankijaid veel kolmanda infobaasiga (prospektid), kuhu saab salvestada üsna palju lisainformatsiooni mitmete kontaktisikute ja konkreetsete kontaktide kohta; firma kuuluvuse kohta mingitesse turusegmentidesse või valdkondadesse.

Navisioni arve vorm on palju paremini integreeritud kõigi süsteemi teiste osadega. Arve reale saab Navisionis panna kas vaba teksti, laokauba, põhivara või/ja otse pearaamatu konto. XALis on erinevad ekraanivormid, et sisestada laoga seotud ostu või kanda kulusi/tulusi otse pearaamatu kontole või teha põhivara soetust. Vaba teksti sisestamise võimalust arve vormile XALil üldse pole.

Ladu

Navisioni lao kuluarvestus käib üle kõikide ladude, kuid XALil on see ladude lõikes. Laoväärtuse muutmine on XALis teostatav spetsiaalsete funktsioonidega mitmel erineval viisil, Navisionis on see keeruline ja vaevarikas. XAL võimaldab lao sissetulekul arve kaudu lisada kauba omahinnale ka kaudseid kulusi, kuid Navision seda ei võimalda. Navisioni hinnakujundus on nii ostu- kui müügihindades palju paindlikum kui XALil.

Mõlemal süsteemil on võrdsed võimalused variantide ja koosluste kirjeldamisel.

Ressursid

XALil on see lao osa, kuid Navision käsitleb neid kui erilisi kaupu, millel on laokaupadest erinev omahinna kujunemine ja erinev müügihinna poliitika ning ka erinevad olulised püsiandmed kui tavalistel laokaupadel (N: võimalus müüa max. 24 tundi ööpäevas, kui tegu on masina või ruumiga, või 8 tundi, kui tegu on inimesega). Navisioni ressursid on tihedalt integreeritud personali mooduliga, kui tegu on inimressursiga.

Põhivara

Navisioni põhivara moodul on oma mitmekesiste võimaluste poolest XALi omast peajagu üle. XALi kahjuks on ka asjaolu, et põhivarade arvestus seal on tehtud teise firma poolt iseseisva osana ja ei integreeru eriti hästi süsteemi teiste osadega. Pearaamatusse küll kanded jõuavad, kuid ostu-müügi arveid põhivaraga otseses seoses teha ei saa.

XALi põhivara arvestus on väga jäik, Navisionis on see aga täpselt nii paindlik, kui kasutaja soovida suudab.

Palk

XALis on palgamoodul väga võimas. Navisioni oma ei jää siiski funktsionalsetelt võimalustelt alla. XALi palgamooduli võimsuse tagab tema seadistuste tohutu keerukus, mis pole tavalisele (keskmisele) kasutajale kindlasti võimetekohane. Navisioni palk on sama lihtne ja loogiline nagu iga teinegi moodul.

Tööde arvestus

Navisioni tööde arvestus on hästi integreeritud ostu, müügi, lao, ressursside ja pearaamatuga. See on täiesti piisav, et pidada arvet oma väärtust loovate jooksvate projektide tulude-kulude üle. XALil on sellise arvestuse jaoks eraldi moodul, mille keerukus vastab jälle kogu ülejäänud süsteemi keerukusele ja on seega üleliia suur ettevõttele, kelle põhitöö ei ole tootmine.